Toidupank - mis see on?

Statistikaameti andmetel elas 2017. aastal suhtelises vaesuses 22,6% Eesti elanikkonnast ehk 294 812 inimest ja absoluutses vaesuses 3,4% Eesti elanikkonnast ehk 44 400 inimest. Absoluutses vaesuses inimeste ekvivalentnetosissetulek 2017. aastal oli väiksem kui 207 eurot. Need on inimesed, kellel on raskusi endale igapäevase toidu tagamisega. Samal ajal jääb kaubanduses ja tootmises igapäevaselt üle suur hulk väärtuslikku toitu. Toidupank on loodud just selleks, et need kaks asja kokku viia – kaubandusest ja tootmisest võetakse vastu peagi realiseerimistähtaja ületavad tooted, komplekteeritakse need vabatahtlike abiga toidu-kastidesse ja jagatakse seejärel sotsiaalametitest saadud nimekirjade alusel laiali enim puudust kannatavatele inimestele ja peredele.

Toidupanga tegevus aitab kaasa raiskamise vähenemisele ühiskonnas, kuna paljud toidukaubad, mis varasemalt on läinud hävitamisele, jõuavad nüüd sinna, kus neid reaalselt vajatakse. Lühidalt öeldes viib Toidupank toidu sealt, kus on ülejääk, sinna, kus on sellest puudus.

Toidupanga töö toetub vabatahtlikele, kes on abiks toidu kogumisel, ladustamisel, pakkimisel ja väljastamisel.

Toidupankade tegevuse põhieesmärgid

Võitlemine vaesuse vastu.
Toidu raiskamise vähendamine.
Solidaarsus inimeste vahel.

Eesti toidupankade jaoks on kõige olulisem aidata ennekõike väikeste lastega ja/või paljulapselisi allpool toimetulekupiiri elavaid peresid.

Toidupankade missiooni kohta võid lugeda lisaks Euroopa toidupankade föderatsiooni (European Federation of Food Banks) veebilehelt või toidupankade ülemaailmse võrgustiku (The Global FoodBanking Network) veebilehelt.

Toidupankade töö üldpõhimõtted

Toit saadakse kohalikust kaubandusvõrgust, tootjatelt ning talumeestelt.
Toit saadakse tasuta ja antakse ära tasuta.
Toidupangad aitavad peresid, kes on sattunud ajutiselt majanduslikult keerulisse olukorda (nt töökaotus). Tegemist on lühiajalise abiga – tavaliselt suudavad inimesed hiljemalt 1-2 aasta möödudes kriisist väljuda ja edasi minna ilma lisaabi vajamata.

„parim enne“ või „kõlblik kuni“?
Kauplustelt saadav tasuta toit on üldjuhul „parim enne“ kuupäeva kandev kaup, mitte „kõlblik kuni“.

Toit, millel on väljend „kõlblik kuni“, ei kõlba toiduks pärast märgistusel esitatud kuupäeva möödumist. Toit, millel on väljend „parim enne“, võib hakata märgitud kuupäeva järel oma esialgseid omadusi (lõhn, maitse) kaotama, kuid see ei ole ohtlik tervisele. Näiteks limonaad, küpsised, kuivained, kohv jm on kasutatav veel kuid pärast „parim enne“ möödumist.

Vaata lisaks nt siit.

Kauplused ja tootjad pakuvad toidupankadele kaupa juhul kui

lähenemas on „parim enne“ kuupäev;
on toodetud liiga palju kaupa, mida ei jõuta ära müüa;
kaup on saanud kahjustada (nt katkised pakendid) või valesti pakendatud;
on tellitud sisse liiga palju kaupa ning seda ei jõuta piisavalt kiirelt ära müüa – nt kampaaniate ülejäägid, valed prognoosid jms.

Toidupank on asutatud märtsis 2010 Eesti-Hollandi Heategevusfondi ja Swedbanki poolt.